Me oleme ehitatud niimoodi, et me ette ei näe. Me ei tea, mida tulevik toob. Me võime seda ainult omaenda kogemuste põhjal aimata.
Aeg liigub meie jaoks yhesuunaliselt, meile vastu. Meie aga seda, mis saabub, ei näe. Näeme ainult seda, mis on juba möödas. Ja selle põhjal katsume tulevikku ette näha ja õieti otsustada.
Ettenägemine on õis teel, - aga ka rumaluse algus. (38)
Justkui istuksime liikuvas sõidukis, seljaga sõidu suunas. Näeme vaid läbitud teed. Meil on vaid rool, mille abil me saame suunda muuta, midagi ise otsustada. See on meie tahte vabadus. Aga otsustada saame ainult mineviku järgi, seniste kogemuste põhjal.
Me lihtsalt usume, et kui senine elurada on kulgenud enam-vähem viperusteta, siis võime samamoodi edasi lasta. Ei pea midagi muutma ega rooli keerama.
Vähesest tarkusest piisab, et suurel teel püsida. (53)
Aga kust me seda teame? Võibolla on ees kohe tulemas padrik. Võibolla lõpeb see tee kohe ära või keerab kuhugi. Me ei näe seda.
Kõrvale kaldumist kardavad need, kellele liiga kerge see näib. (53)
Või teisiti. Oleme lootusetult rappa sattunud. Meie elu on takerdunud. Me liigume vaevaliselt. Aga me teame, et kuskil peab ju olema ometi sile ja hea tee. Vaja ainult sinna jõuda.
Rahunenut on kerge hoida. Ennustamatut on kerge ette võtta. (64)
Mida teha? Kas lasta ennast vaikselt edasi viia, kuni lõpuks ikka kuhugi välja jõuame? Või yritada suunda muuta, lootuses, et ehk siis õnnestub vähema vaevaga taas rajale saada? Jälle, ei tea.
Kaob tee, jääb vägi. (38)
Teid on palju. Mõned on pikemad, mõned on käänulisemad, mõned on auklikumad, mõned hargnevad, mõned lähevad rappa. Ykski tee ei vii tegelikkult kuhugi. Tee ise on oluline.
Tee on nagu oja, mis jõkke ja merre viib. (32)
Me tunneme seda kõike teel olles. Mõni tee on selline, et seda õieti ei märkagi. Mõni tee aga on nii vaevaline, et vintsutab meid igatpidi.
Tee ei tee midagi. Ja midagi ei jää tegemata. (37)
Kuidas aga leida õiget ja head teed? Kuidas kulgeda nii, et oleks kõige mõnusam?
Teel ei ole maitset. (35)
See võib olla saladus. Aga nii see on.
Ei pea vaatama, et näha teed. (47)
Õigetel teedel on meie jaoks väike, väga õrn, väga lihtne, väga loomulik tõmme.
Tee hoiab teelist. (23)
See on nii õrn, et seda õieti polegi.
Õigel teel ei ole kutset. Ometi tullakse. (73)
Sa ei kuule seda, kui sa parajasti padrikus ragistad ja tahad iga hinna eest sealt välja pääseda.
Teel ei ole võitlemist. (30)
Võta aeg maha.
Selgus ja rahu korrastavad kõik. (45)
Õige tee võib olla just lähedal. Õige tee on kerge. Tee juhib ise.
Kes ei taha, see näeb. Kes tahab, see tunneb. (1)
Midagi ei pea tegema.
Õigel teel ei ole kasu ega kahju. (81)
Kõik õigused kaitstud. © Tõnn Sarv 2004, 2007